Euroopa liidrid toetavad euro kasutuselevõtmist Eestis 1. jaanuaril 2011

17. juunil Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel toetati üksmeelselt Eesti ühinemist eurotsooniga järgmisel aastal.
18. 06. 2010
 

Euroopa Liidu poliitilised liidrid leidsid, et Eesti on täitnud euroalaga ühinemise tingimused tänu arukale majandus- ja rahanduspoliitikale.

Tippkohtumisest osavõtjad õnnitlesid Eestit kõigi Euroopa Liidu aluslepingus ette nähtud lähenemiskriteeriumide täitmise puhul ning tervitasid Euroopa Komisjoni ettepanekut euro kasutuselevõtmise kohta Eestis 1. jaanuaril 2011.

Peaminister Andrus Ansip tänas oma kolleege toetuse eest Eesti püüdlustele euroalaga ühineda.

„See on Eestile suur tunnustus,“ ütles peaminister Andrus Ansip. „Eelkõige tuleb meie edusammude eest tänulik olla Eesti rahvale. Ilma elanikkonna toetuseta praegusele majanduskursile poleks me kindlasti nii edukad olnud.“

Ansip kinnitas kohtumisel, et Eesti jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga ning struktuursete reformidega, pöörates erilist tähelepanu inflatsioonile.

Lõplikult vormistatakse Eesti ühinemine euroalaga, seal hulgas kinnitatakse vahetuskurss 13. juulil Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrite poolt.

Euroopa Ülemkogu viis täna ka lõpule töö Euroopa Liidu uue tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ osas. Tänasel kohtumisel heakskiidu saanud strateegia aitab Euroopal kriisist taastuda ja sellest tugevamana välja tulla.

Valitsusjuhid arutasid uusi konkurentsivõimet tõstvaid algatusi. Eesti eestvedamisel kinnitas ülemkogu täielikult toimiva digitaalse siseturu loomise kohustuse aastaks 2015.

„Mul on hea meel, et Euroopa Liit on digitaalse ühisturu loomise võtnud üheks oma peaeesmärgiks,“ ütles peaminister Andrus Ansip. „Olukord, kus soomlane ei saa Eestis kasutada mobiilparkimist või eestlane rajada interneti teel ettevõtet näiteks Lätis, ei ole normaalne. Ilma toimiva digitaalse ühisturuta ei saa me rääkida täielikult toimivast ja avatud ühisturust Euroopa Liidus.“

Ansip rõhutas, et digitaalse ühisturu mõte on hõlbustada tavamajanduse toimimist, näiteks ettevõtete piiriülest asutamist ja asjaajamist, elektroonilisi makseid riikide vahel, hangete läbiviimist, e-teenuste pakkumist jne.

Strateegia „Euroopa 2020“ raames kinnitati viis peamist tegevussuunda, mille eesmärk on suurendada tööhõivet, parandada teadus- ja arendustegevuse tingimusi ning haridustaset, suurendada energiatõhusust ning edendada sotsiaalset kaasatust eelkõige vaesuse vähendamise kaudu.

Veel ühe olulise teemana arutati ülemkogul vajadust paremini koordineerida liikmesriikide majanduspoliitikat. Eelkõige peeti vajalikuks senisest ulatuslikumalt koordineerida eelarvepoliitikat. Prioriteedina tõstsid kohtumisest osavõtjad esile ennetavat tegevust – riikide eelarvekavade eelnevat hindamist, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kiirendamist ning senisest suurema tähelepanu pööramist riigivõlale.

Euroopa Liidu valitsusjuhid ja riigipead otsustasid täna ka avada liitumisläbirääkimised selleks taotluse esitanud Islandiga.