Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga teavitusklipid tutvustavad euro pangatähti

Pühapäeval õhtul esitlesid Euroopa Keskpank ja Eesti Pank nelja teavitusklippi, mis tutvustavad Eesti inimestele euro pangatähti ja nende turvaelemente.
21. 09. 2010
 

Kokku valmis rahatähtede kohta neli teavitusklippi. Klippide ja kogu euro sularaha teavituskampaania keskne sümbol on mütoloogiline printsess Europe, kes astub ajaloost tänapäeva ja keda kehastab Eesti modell Claudia Meriküla.

Euroopa Keskpanga tellitud teavitusklipid valmistas reklaamiagentuur Tank. Klippide jaoks filmimise viis läbi Catapult ja eriefekte tegi Eesti firma FrostFX. Klippide taustaks oleva originaalmuusika autor on Eesti helilooja Ülo Krigul.

Teavitusklippe näeb Euroveebis http://euro.eesti.ee. Alates novembrist hakkavad klippe näitama Eesti suuremad telekanalid, Eesti Rahvusringhäälingu eetris näeb neid juba varem.

Klipid on toodetud kolmes keeles: eestikeelsed klipid leiab Euroveebist aadressilt http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Videod/index.jsp, venekeelsed aadressil http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/_/name9581/index.jsp ja ingliskeelsed aadressilt http://euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Main_Page/Videos/index.jsp.

Eesti võtab Euroopa ühisraha euro kasutusele 1. jaanuaril 2011.

Faktid
Teavitusklippide valmistamine nõudis kokku ligi 150 inimtööpäeva. Tootmise põhimeeskond koosnes 13 inimesest ja kokku lõi klippide tegemisel kaasa 130 inimest. Sellisel tasemel ja mahus eriefekte pole varem Eestis toodetud, varasemalt on samalaadne sisse ostetud naaberriikidest.

Europet kehastav Eesti modell Claudia Meriküla valiti välja rahvusvahelisel konkursil.

Eesti on esimene eurole üleminev riik pärast 2002. aastat, kus sularaha tutvustamiseks kasutatakse televisioonis näidatavaid teavitusklippe.

Taust
Euro pangatähtede kampaania keskne sümbol on mütoloogiline printsess Europe, kes astub ajaloost tänapäeva ja keda kehastab Claudia Meriküla. Europe oli kreeka mütoloogias Foiniikia printsess, kelle Kreeka jumal Zeus härjaks kehastatuna võrgutas ning enda seljas Kreeta saarele viis ja Kreeta kuningannaks kuulutas. Vanakreeka geograafid võtsid Euroopa kasutusele kohanimena ja nii sai Europe järgi nime terve maailmajagu. Tänapäeval sümboliseerib Europe Euroopa Liitu.

Euro sularaha teavituskampaania põhilised infokanalid on televisioon ja trükimeedia. Televisioonis saab näha kõnealuseid klippe ja trükimeedias tutvustatakse täpsemalt nii sularaha välimust kui ka euro rahatähtede turvaelemente. Kõik sularahaga seotud reklaamid tunneb ära sarnase välimuse ja printsess Europe kuju järgi. Meediakampaania elluviimise eest Eestis vastutab Eesti Pank.

Klipid. Eurot tutvustatakse nelja telereklaami kaudu. Esimeses neist ärkab vanakreeka printsess Europe ellu ja kehastub tänapäevaseks tegelaseks. Ta asub teekonnale, mille käigus ehitatakse Euroopa rahvaste vahele sümboolsed sillad. Sildade jätkuv ehitamine sümboliseerib Euroopa kui ühtse kultuuripärandi ja ühiste väärtustega maailmajao pidevat arengut. Sillad ei kajasta üksnes euro pangatähtedel kujutatud Euroopa ajastute ja stiilide temaatikat, vaid ka mineviku ja tuleviku ühendamist. Europe teekond lõpeb Eestis, mis sümboliseerib euro käibeletulekut Eestis 1. jaanuaril 2011.

Lisaks valmis kolm 20-sekundilist reklaami, kus vaatajatele tutvustatakse euro turvaelemente ja „katsu-vaata-kalluta” testi, millega saab iga inimene euro pangatähtede ehtsust ise kontrollida.

Trükised. Teavituskampaania teine põhiline infoallikas on paarkümmend trükist, millest paljud on tehtud spetsiaalselt seoses Eesti üleminekuga eurole. Nende hulgas on infovoldik, mis koos kahe eurokonverteerijaga saadetakse igale Eesti leibkonnale. Eurokonverteerija on vahelduva kujutisega kaart, millel tekib vastavalt vaatamisnurgale kaks või rohkem kujutist. Kaardi ühel küljel on kujutatud 20-eurose pangatähe turvaelemendid ning teisel küljel 50 erinevat hinda euros ja kroonis.

Peale laiemale avalikkusele mõeldud trükiste on olemas mõned kitsamatele sihtrühmadele mõeldud tooted, näiteks professionaalsetele sularahakäitlejatele mõeldud infomaterjalid ning audiotutvustus nägemispuudega inimestele.

 

Lisainfo:
Viljar Rääsk
Eesti Pank
Avalike suhete büroo
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post:
viljar.raask@eestipank.ee
Meediapäringud:
press@eestipank.ee
www.eestipank.ee