Saar Polli uuring kaardistas Eesti elanike eurole ülemineku ootusi

Täna, 9. juunil tutvustati rahandusministeeriumis uuringufirma Saar Poll teostatud fookusgrupi uuringut, mille eesmärk oli kaardistada valitud sihtrühmades eurole üleminekuga seotud hoiakuid, ootusi ja kartusi.
29. 06. 2010
 

Rahandusministeeriumi ja riigikantselei tellimusel teostati uuring selle aasta aprillis-mais.

Saar Polli uuringust selgus, et Eesti elanikud peavad eurot stabiilseks ja kindlaks valuutaks ning üleminek tugevdab kindlasti Eesti majanduse konkurentsivõimet ja välisinvestorite usaldust Eesti vastu. Isiklikul tasandil näevad elanikud euro tuleku suuremate hüvedena mugavamat reisimisvõimalust, valuutavahetuskulude vähenemist ning siinsete hindade võrreldavust muu euroalaga.

Saar Polli uuring kinnitas, et riigi tegevuskava vastab fookusgrupi uuringus üles kerkinud küsimustele. Samuti näitas uuring, et tõenäoliselt pole paljud väikeettevõtjad alustanud ettevalmistusi eurole üleminekuks, kuna nende jaoks on siiani tegemist veel üsna ebamäärase sündmusega.

"Meie kommunikatsioonitegevuste eesmärgiks on tagada, et vajalik teave eurole üleminekust jõuaks kõikide ettevõtjateni ja nad alustaksid õigeaegselt ettevalmistusi," ütles eurokommunikatsiooni projektijuht Ingvar Bärenklau. "Sel nädalal tegime massilise e-postituse ettevõtjatele, et teavitada eurole ülemineku praktilistest aspektidest ja 1. juulist jõustuvast paralleelhindade näitamise kohustusest."

Samuti võib uuringu tulemuste põhjal järeldada, et Ida-Virumaa venekeelne elanikkond on euro tuleku suhtes kahtlevalt meelestatud, kuid euro kasutamine ei ole neile üldiselt võõras. See signaliseerib vajadust teavitada veelgi enam venekeelset elanikkonda eurole üleminekust. Sellega on eurokommunikatsiooni kavades juba ka arvestatud.

Lõuna-Eesti pensionärid aga ei sooviks uuringu kohaselt kroonide vahetamist eurode vastu, kuna tunnevad muutuste ees ebakindlust. Bärenklau tõdes, et tegemist on suhteliselt ootuspärase hoiakuga, kuna seeniorid on traditsiooniliselt konservatiivsete hoiakutega kõigi muutuste suhtes. Samas on selge, et kohtumised pensionäridega ja ülemineku põhjalik selgitamine aitavad hirme kahandada.     

Uuringuga kaasatud sihtrühmadel oli mure ka võimaliku hinnatõusu ees. Bärenklau sõnul on oluline teadvustada, et euro tulek iseenesest ei tekita mingit hindade tõusu, sest üleminek toimub senise vahetuskursi alusel ja kõik kroonihinnad tuleb ümardada eurodeks täpselt kehtiva kursi alusel ning ümardamisreeglit järgides. Et tagada moonutusteta hinnakujundus, kehtestatakse juba kuus  kuud enne eurole üleminekut ehk 1. juulist kõigile kauplejatele kohustus näidata müügikohas hindu paralleelselt kroonides ja eurodes. Kohustuse korrektset täitmist hakkab jälgima Tarbijakaitseamet. Ettevõtjad sõlmivad augustis ka Ausa Hinnakujunduse Leppe, võttes sellega endale kohustuse mitte kasutada eurole üleminekut hindade kunstlikuks moonutamiseks.

Uuring viidi läbi kuue fookusgrupivestluse vormis ning uuringu sihtrühmadeks olid Tallinna ja Tartu väikeettevõtjad, Ida-Virumaa mitte-eestlased, Lõuna-Eesti pensionärid ning madalapalgalised tallinlased. Nii väikeettevõtjate kui madalapalgaliste inimeste puhul intervjueeriti eraldi eesti- ja venekeelset sihtrühma. Vaata uuringu tulemusi: Fookusgruppide aruanne  

Eurole ülemineku kohta Eestis saab põhjalikku infot spetsiaalselt selleks puhuks loodud Euroveebist , kuhu on koondatud praktiline info sularahavahetuse, hindade ümardamise, vahetuskursi kui ka näiteks lepingute ja raamatupidamise üksikasjade kohta. Samuti on avatud tasuta Euroinfotelefon 800 3330, kus kõnedele vastatakse nii eesti-kui vene keeles.