Tarbijakaitseamet ei täheldanud juulikuises hinnavaatluses võrreldes juuniga olulisi erinevusi

Tarbijakaitseameti hinnavaatlus hõlmas juulis nelja linna kaupluseid. Tallinnas, Tartus, Jõhvis ning Kuressaares käidi kokku viieteistkümnes kaupluses – Rimides, Selverites, Prismas, Maximates, Säästumarketites ning Konsumites.
2. 08. 2010
 

Monitooringu tulemusi analüüsides ei täheldanud Tarbijakaitseamet olulisi hinna muutusi võrreldes juuni vaatlustulemustega. Loomulikult  eksisteerivad aga muutused üksikute kaupade lõikes.

Kui konkreetsemalt rääkida, siis Tartus Hyper  Rimis on juulikuuga tõusnud Alma 2,5%-ne kilepakendis  piima hind. Kui juunis oli seal nimetatud toote hinnaks 8 krooni ja 90 senti, siis juulis maksis samas kaupluses piim 10 krooni ja 50 senti.

Tõusnud oli ka kohvi hind. Näiteks  „President“ kohvipaki hind (keskmine röst, 500-grammine pakk) on tõusnud kolmes poes – Tartu Säästumarketis, Jõhvi Selveris ning Kuressaare Selveris.  Kui juunis sai selle kätte keskmiselt 48 krooniga, siis juulis maksis pakk keskmiselt 50 krooni.

Köögivilja hinnad on tõusnud lahtisel kartulil - kui juunis oli keskmine hind kilo 3 krooni ja 40 senti, siis juulis pea 6 krooni ja 20 senti.  Porgandi keskmine hind oli juunikuus 5,8 ning  juulis ca 8 krooni.  Seevastu värske kurgi kilo, mis  juunis oli keskmiselt 18,3 krooni, odavnes juulis ning maksis keskmiselt  14 krooni ja 60 senti.

 

Alates 1. juulist jõustus kohustus avaldada hindasid kahes vääringus

Seoses sellega, et alates 1. juulist jõustus kohustus avaldada hindasid kahes vääringus, vaatles ka tarbijakaitseamet toodetele/teenustele esitatud hindasid nii kroonides kui eurodes. Informatiivsete eurohindade avaldamise kohustusega seonduvat ja kardetud hinnatõusu esimesel kuul hinnavaatluses ei ilmnenud.

Ühekuise vaatlusperioodi põhjal on ennatlik märkida, kas hindade kahes vääringus avaldamise kohustusega kaasneb ka mõju hindadele. Paraku on üksikuid ilminguid, kus kaupleja on uut kohustust tõlgendanud selliselt, et on praegu vaid informatiivse eurohinna  kujundanud võimalikult ümmarguseks ning konverteerinud selle järgi ka tootele/teenusele uue kroonihinna. Üks tuntumaid sellelaadseid juhtumeid on restoran Vapiano, kes nii kodulehel kui ka kohapeal olevas menüüs esitab kroonihindu selliselt, et neid ei ole Eesti kroonides võimalik maksta. Tarbijakaitseamet on ettevõttele saatnud ka kirja, milles palutakse selgitust ning põhjust, mis tingis hindade vääriti avaldamise.  Kui hind on avaldatud summas, mida pole sularahas võimalik maksta, on tegemist eksitava kauplemisvõttega ning see on karistatav.

Lisaks eelnimetatule on Tarbijakaitseamet juulikuu jooksul kontrollinud veel 29 Tallinnas (enamasti vanalinna piirkonnas) asuvat toitlustusettevõtet.  Kontrollitutest 15-s toidukohas rikkumisi ei tuvastatud.  3 söögikohas ei oldud kroonides avaldatud hinna ümberarvestamisel eurodesse kasutatud Eesti Panga määratud õiget arvestuskurssi (1€ = 15,6466 krooni). Rikkumisi, kus  ümberarvutamisel saadud tulem  ei olnud ümardatud 1 sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma oli 9 ettevõttes Kahes restoranis – Kloostri Ait ja restoran Kuluaar puudusid eurohinnad sootuks.

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste sõnul on eurohindade näitamine kõrvuti eesti krooniga üks oluline euro kasutusele võtmise protsessi osa, mille tähtsust ilmestab fakt, et see on kehtestatud juba 07.06.2010 kohustusena  Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega. Määruse mittetäitmine on karistatav ning Tarbijakaitseamet on asunud rikkumiste ilmnemisel võtma kasutusele ka vastavaid meetmeid. „Tänaseks on kohustus kehtinud juba ligi kuu ning enam ei ole aktsepteeritavad jõudluse või teadlikkuse  puudusele viitavad argumendid“ lausus Sooniste. Tarbijakaitseamet on jätkuvalt valmis vastama kõikidele kahes vääringus hinna näitamise kohustusega kaasnevatele küsimustele ning ühtlasi kutsub üles tarbijaid informeerima ametit kõikidest väärkäsitlustest.