Mis muutub majanduspoliitikas?

Muudetud: 01.06.2011

Euroala liikmesus tõstab Eesti kui väikeriigi usaldusväärsust välisinvestorite silmis. Kadus krooni devalveerimise oht, ettevõtjatel pole vaja enam investeerida kursiriski maandamisse ning inimestel on lihtsam reisida.

Euroopa Liidu 27 riigist 17 kuuluvad euroalasse. Senine areng on näidanud, et euroalaväliste riikide mõju Euroopa Liidu majanduspoliitikale on väiksem kui euroala riikidel.

Euroopa Liidu asutamislepingust tulenevalt on uutel liikmesriikidel kohustus liituda euroalaga. Selleks tuleb kõigepealt liituda vahetuskursisüsteemiga ERM2, milles osalemise ajal tuleb neil riikidel täita euroala liikmeks saamise eeldused ehk Maastrichti kriteeriumid.

Rahandusministeerium

Eesti rahandusminister osaleb ELi majandus- ja rahandusministrite nõukogu ehk ECOFINi koosolekutel. Majandus- ja rahaliidu täisliikmena osalevad rahandusministeeriumi esindajad ka eurorühma töös. Eurorühm on ECOFINi kitsam (euroala liikmesriikide) ring, kus ei tehta ametlikke otsuseid, aga olulistes küsimustes saavutatakse enne ECOFINi koosolekut sageli omavaheline kokkulepe.

Eesti Pank

Eurosüsteemi liikmena osaleb Eesti Panga president otseselt euroala rahapoliitika väljatöötamises, võttes osa Euroopa Keskpanga tähtsaima otsustusorgani ehk nõukogu tegevusest. Enne Eesti saamist Euroopa Liidu liikmeks osales Eesti Pank Euroopa Keskpanga nn üleminekuorgani ehk üldnõukogu töös, millest võtavad osa kõikide Euroopa Liidu riikide keskpankade esindajad.

Eurosüsteemis täidab Eesti Pank edasi kõiki keskpanga tavapäraseid ülesandeid. Euroala riikide keskpankade eesmärk on tagada hinnastabiilsus ning selleks viivad nad ellu euroala ühist rahapoliitikat. Eesti Pank osaleb rahapoliitiliste otsuste tegemises, näiteks intressimäärade kehtestamises, ja Eesti Panga presidendil on samasugune roll nagu näiteks Saksamaa või Itaalia keskpanga juhil.

Rahapoliitiliste otsuste tegemiseks analüüsib Eesti Pank Eesti, euroala ja maailma majandusnäitajaid. Eesti Pangal on jätkuvalt tähtis roll ka rahvusvahelises suhtluses teiste keskpankade ja organisatsioonidega (nt IMF, reitinguagentuurid). Samuti osaleb Eesti Pank euroala ühises reservihalduses ja arveldussüsteemide arendamises.

Eesti Pank tagab jätkuvalt maksesüsteemide tõrgeteta toimimise, et klientide ülekanded pangast panka toimuksid kiiresti ja sujuvalt. Keskpank aitab tagada finantssüsteemi stabiilsust ning koostab Eesti maksebilanssi. Samuti korraldab Eesti Pank raharinglust ning varustab riiki eurosularaha ehk pangatähtede ja müntidega.

Lisaks täidab Eesti Pank rahvusliku keskpanga ülesandeid. Endiselt on Eesti Panga ülesanne finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine, mida tehakse tihedas koostöös Finantsinspektsiooniga.