Ettevõtjale

Muudetud: 24.05.2011

Suure nominaalväärtusega pangatähtede vastuvõtmine

Euro kasutusele võtmise seaduse kohaselt on kauplejad kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euromünti, sõltumata nende väärtusest, ning pangatähti piiranguteta.

Seejuures tuleb aga arvestada ka Võlaõigusseaduses sätestatut, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik ehk kaupleja ja tarbija peavad teineteise suhtes käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt, arvestades muu hulgas vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat.

Tuleks jääda mõistlikuks

Seega mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt peab ka tarbija arvestama, millise rahatähega ta midagi ostma läheb, et maksmiseks kasutatava rahatähe ja tasutava summa suhe oleks mõistlikult proportsionaalne. Ebamõistlik on näiteks eeldada, et minnes 100-eurose rahatähega ostma kioskist ajalehte, mille hind on 0,77 eurot, on kauplejal alati olemas vajalik kogus tagastusraha. Eriti oluline on võimalikult täpse raha andmine ühistranspordis piletit ostes, et säästa nii sõitja enda kui ka juhi aega ja tagada ühistranspordi sõidugraafikus püsimine. 

Hinnake tagastusraha hulka

Tuginedes oma tegevusala praktikale, varub kaupleja tagastusraha vajalikus mõistlikus koguses olenevalt käibest, müüdavate kaupade sortimendist ja hinnatasemest. Suurema väärtusega rahatähtede puhul võib kaupleja soovitada tarbijal enne ostmist müüjalt järele küsida, kas vajalik tagastusraha on olemas. 

  

Kaupmeestel ja teenindajatel soovitati eurole ülemineku ajaks välja panna sildid:

„Palume mõistvat suhtumist, kui tasumisel ilmneb, et kassas puudub hetkel sobiv kogus tagastusraha. Püüame leida lahenduse parimal võimalikul moel.“

„X eurost suuremate pangatähtedega tasudes ei pruugi olla piisavas koguses tagastusraha. Vabandame!“

„Soovid maksta X või suurema kupüüriga? Täpsusta, kas tagastusraha on piisavalt!“

„Maksa võimalikult täpse summaga. Tagastusraha hulk võib olla piiratud.“

X-i konkreetse väärtuse peab iga kaupleja ise otsustama.

 

Kaubandus- ja teenindusasutustel tuli varuda euro vahetusraha

KaaseeljaotusEurole ülemineku ettevalmistuste käigus soovitasid Kaupmeeste Liit ja Eesti Pangaliit kauplustel ja teenindusasutustel võtta arvesse erinevaid olulisi nüansse, et rahavahetus kulgeks sujuvalt.

Ligikaudu 20 protsenti eurodest läks ringlusse kaubanduse kaudu

Kuigi aastavahetusel soovitati inimestel teha kaardimakseid, et ennetada valesti arvutamise ohtu, pidid poed ja teenindusasutused varuma aegsasti sularaha. Hinnanguliselt 80 protsenti kroonisularahast toodi paralleelkäibe perioodil kauplustesse, kuna inimesed soovisid sel viisil kroonist vabaneda. 80 protsenti eurokupüüridest lasti ringlusesse sularahaautomaatide kaudu. 

Ettevõtjad pidid tegema ka vajalikud ettevalmistused kaardimaksete toimimiseks ja IT-süsteemide tööks.

Suurenes sularaha ja eriti müntide osatähtsus

Sularahavajadus suurenes 1.–14. jaanuarini väldanud paralleelkäibe ajal kuni neli korda. Kauplustel pidid vajalikke rahakoguseid ja nimiväärtusi varakult planeerima, lähtudes nn tavapärasest keskmisest ostusummast, ning mõtlema läbi transpordi, hoiustamise, turvalisuse, lisakindlustuse ja muud aspektid.

Müntide osatähtsus suurenes märgatavalt, kuna neid oli vahetusrahaks vaja. Münte sai tellida standardkomplektidena, 111 € kaaluga 1,57 kg ja 198 € kaaluga 2,76 kg.

Praktilised soovitused, mis anti paralleelkäibe perioodiks

•        Aastavahetuseks soovitati ettevõtjatel planeerida väike likviidsusvaru, et oleks võimalik käibevahenditest hankida eurosularaha.

•        Ettevõtjad, kes soovisid, et sularaha transpordiks turvafirma (G4S), pidid vastava kokkuleppe sõlmima hiljemalt 2010. aasta septembri lõpuks.

•        Paralleelkäibe ajaks soovitati suurendada töötavate kassade arvu, sest kahes eri vääringus sularahas arveldamine võttis rohkem aega.

•        Paralleelkäibe ajal soovitati kliendile anda vahetusraha eurodes, et teha eurole üleminek kõigile lihtsamaks.

Vaata ka tagastusraha kalkulaatorit.